Bioloogia ristsõna

2. – Inimese peaaju kõige suurem ja arenenum osa, mis vastutab mõtlemise ja teadvuse eest.
5. – Stressihormoon, mida toodavad neerupealised.
6. – Organismi kaitsereaktsioon kahjustusele või infektsioonile, mille tunnusteks on sageli punetus, paistetus ja valu.
7. – Närviraku lühike ja hargnenud jätke, mis võtab signaale vastu teistelt rakkudelt.
8. – Elundid, mis toodavad hormoone otse verre (nt kilpnääre või hüpofüüs).
11. – Kahe närviraku (või närviraku ja lihasraku) vaheline ühenduskoht, kus antakse edasi signaale.
12. – Organismi kiire ja automaatne vastureaktsioon ärritusele, mis toimub ilma teadliku mõtlemiseta.
14. – Vaheaju osa, mis reguleerib elutähtsaid funktsioone nagu näljatunne, janutunne ja kehatemperatuur.
15. – Organismi poolt toodetud valgud, mis võitlevad võõrkehade ja haigustekitajate vastu.
18. – Meetod organismi kaitsmiseks nakkushaiguste eest, mille käigus viiakse kehasse nõrgestatud haigustekitajaid.
19. – Närvikiudude kimp, mis edastab infot keha ja kesknärvisüsteemi vahel.

1. – Elektrokeemiline signaal, mis liigub mööda närvirakke.
3. – Närvisüsteemi osa, mis koosneb peamiselt müeliinkestaga kaetud närvikiududest (aksonitest).
4. – Närvisüsteemi osa, mis ühendab pea- ja seljaaju kogu ülejäänud kehaga.
9. – Sündroom, mida iseloomustab ajutöö ja mälu järjekindel halvenemine.
10. – Organismi ülitundlikkus mingi aine (näiteks tolmu, toidu või õietolmu) suhtes.
13. – Bioloogiliselt aktiivsed ained, mida sisenõrenäärmed eritavad verre ja mis reguleerivad organismi talitlust.
15. – Võõrkeha või aine (nt viirus või bakter), mis kutsub kehas esile immuunvastuse.
16. – Immuunsüsteemi kahjustav haigus, mida põhjustab HIV-viirus.
17. – Füsioloogiline seisund, mille käigus naise organismis areneb uus elusolend (loode).