50 mõistet

1234567891011121314151617181920212223242526272829303132333435363738394041424344454647
Across
  1. 2. Olulise kulutuse põhjendus. Sisaldab infot kulude, tulude, valikute, küsimuste, riskide ja võimalike probleemide kohta. Vt tasuvusanalüüs.
  2. 3. Üldine termin eelarvestuse ja arvestuse kohta, kasutatakse ka finantshalduse sünonüümina.
  3. 11. Dokument, mis ametlikult kirjeldab kahe või enama poole ühist arusaamist. Lepe ei ole juriidiliselt siduv, kui ta pole just mingi lepingu osa. Vt teenustaseme lepe, käitluslepe.
  4. 14. Kas äriprotsessi või äri kui terviku eesmärk. Ärieesmärgid toetavad ärivisiooni, pakuvad juhendeid IT strateegiale ja on tihti IT teenuste poolt toetatud.
  5. 16. Ülevaatus ja analüüsimine, kas mingit standardit või juhendeid järgitakse, kas kirjed on täpsed või kas tulemuslikkuse ja tõhususe sihid on saavutatud. Vt audit.
  6. 20. Kokku lepitud regulaarne ajavahemik, mil muudatusi ja reliisimist võib läbi viia minimaalse mõjuga teenustele. Muutmise aken on tavaliselt kirjas TTLs.
  7. 21. Hoiatus, et mingi lävi on ületatud, midagi on muutunud või on tekkinud tõrge. Alarmid on tihti tekitatud süsteemihalduse vahendite poolt ja neid hallatakse sündmusehalduse poolt.
  8. 22. Andmete kopeerimine originaali käideldavuse või terviklikkuse tagamiseks.
  9. 23. Millelegi kategooria ehk liigi omistamine. Liigitamist kasutatakse järjekindla haldamise ja aruandluse tagamiseks. Tavaliselt on CI-d, intsidendid, probleemid, muudatused jne kõik liigitatud.
  10. 25. Põhiteenuse detailne kirjeldus, mida võivad kasutada kaks või rohkem teenustaseme paketti. Vt teenuse pakett.
  11. 27. Kasutaja telefonikõne kasutajatoele. Kõne põhjal võidakse panna kirja intsident või kasutaja pöördumine.
  12. 28. Eelarvestuse ja arvestuse kulujaotuse kõrgeim tase. Näiteks riistvara, tarkvara, inimesed, majutus, välised kulud. Vt kuluühik, kuluartikkel.
  13. 29. Äri poolt pakutava toote või teenuse saaja. Kui äriks on näiteks autode tootmine, siis äriklient on see, kes ostab auto.
  14. 31. Ametlikult kokku lepitud konfiguratsiooni algseis, mida hallatakse muudatusehalduse protsessiga. Konfiguratsiooni algseisu kasutatakse tulevaste koostete, reliiside ja muudatuste lähtealusena.
  15. 34. Protsess, mis tegeleb IT teenuste tarnimise kulude arvestamise, kulude ja eelarve võrdlemise ning eelarvest lahknevuste haldamisega.
  16. 37. Inimeste grupp, kes aitab muudatuste halduril muudatusi hinnata, määrata prioriteet ja ajatada. See nõukoda koostatakse tavaliselt IT teenuseosutaja erinevate valdkondade, äripoole ja kolmandate isikute nagu tarnijate esindajatest.
  17. 39. Teave kõigi antud konfiguratsioonielemendiga tema eluajal tehtud muudatuste kohta. Muudatuste ajalugu koosneb nendest muudatuse kirjetest, mis puudutavad antud CI-d.
  18. 40. Tegevuse, IT teenuse või äriüksuse poolt kulutatav rahasumma. Kulude alla käivad reaalsed kulud (raha), mõttelised kulud (inimeste aeg) ja kulum.
  19. 41. Kasutajate hulk kes on ühel ajal korraga haaratud mingist ühest ja samast tegevusest.
  20. 42. mis seisneb konfiguratsioonielementide kokkupanekus IT teenuse mingi osa loomiseks. Terminit kooste kasutatakse ka levitamiseks autoriseeritud reliisile viitamiseks. Näiteks serveri kooste või sülearvuti kooste. Vt konfiguratsiooni algseis.
  21. 43. Üldmõiste, mis tähendab nii klienti (tarbijat), äripoolt kui äriklienti. Termin klient on kasutusel ka järgmistes mõistetes: • Arvuti, mida kasutaja otseselt kasutab, näiteks PC, sülearvuti või tööjaam. • Osa klient-server rakendusest, millega otseselt suhtleb kasutaja. Näiteks e-posti klient.
  22. 44. Varade nimekiri, kus on kirjas nende väärtus ja omanik. Vararegistrit haldab varahaldus.
  23. 45. Varade soetamiseks tehtav kulu. Näiteks arvutid ja ehitised. Vara väärtuse kulumit arvestatakse edaspidi üle mitme arvestusperioodi.
  24. 46. Andmete kopeerimine originaali käideldavuse või terviklikkuse tagamiseks.
  25. 47. Standardi või juhendite järgi toimimise, aga ka hea raamatupidamistava või teiste praktikate rakendamise tagamine.
Down
  1. 1. IT teenus mis pakub ühe või mitme kliendi jaoks nende soovitud lõpptulemusi. Vt tugiteenus, põhiteenuse pakett.
  2. 4. Tegevus mahuhalduses, mis seisneb mahuplaani koostamises.
  3. 5. Hoiatus, et mingi lävi on ületatud, midagi on muutunud või on tekkinud tõrge. Alarmid on tihti tekitatud süsteemihalduse vahendite poolt ja neid hallatakse sündmusehalduse poolt.
  4. 6. Intsidendi, probleemi, muudatuse jne elutsükli viimane staatus. Kui staatuseks on suletud, siis mingeid edasisi tegevusi enam ei järgne.
  5. 7. Organisatsioon või äriüksus, mis tegeleb suure hulga sisenevate ja väljuvate kõnedega. Vt kasutajatugi.
  6. 8. Kliendihalduri roll sarnaneb ärisuhete halduri rolliga, kuid on rohkem kommertsliku kallakuga. Enamasti kasutatakse välisklientidega tegeleva halduri kohta.
  7. 9. Kirje, mis sisaldab konfiguratsioonielemendi üksikasju. Iga konfiguratsiooni kirje dokumenteerib ühe CI kogu elutsükli. Konfiguratsiooni kirjeid hoitakse konfiguratsioonihalduse andmebaasis.
  8. 10. Igapäevane äriprotsesside täitmine, seire ja juhtimine.
  9. 12. Vara, mille väärtus ületab mingi kokku lepitud läve ja mis seega pakub huvi finantshaldusele.
  10. 13. Ühine nimi asjadele, millel on midagi ühist. Liike kasutatakse sarnaste asjade grupeerimiseks ehk liigitamiseks. Näiteks liigitatakse sarnased kulud ühe kululiigi alla. Intsidentide liike kasutatakse sarnaste intsidentide grupeerimiseks ja CI liike sarnaste konfiguratsioonielementide grupeerimiseks.
  11. 15. Konfiguratsioonis sisalduvate konfiguratsioonielementide hierarhia ja teised seosed.
  12. 17. Kõigi mahuhalduse andmete virtuaalne hoidla, mis tõenäoliselt paikneb mitmes füüsilises asukohas. Vt teenuste teadmusjuhtimise süsteem.
  13. 18. ITSM kontekstis on äri mahuhaldus vastutav tuleviku ärivajaduste rahuldamiseks vajaliku mahuplaani koostamise eest. Vt teenuste mahuhaldus.
  14. 19. Turvaprintsiip, et andmetele pääsevad ligi vaid autoriseeritud isikud.
  15. 24. Roll, mis vastutab ühe või mitme kliendiga suhete korraldamise eest. Sageli ühildatakse see teenustasemete halduri rolliga. Vt kliendihaldur.
  16. 26. Kategooria, mida kasutatakse kasutajatoele laekuvate pöördumiste jaotamiseks. Tavalised kõne liigid on intsident, kasutaja pöördumine ja kaebus.
  17. 30. Igasugune lisamine, modifitseerimine või eemaldamine, mis võib IT teenust mõjutada. Muudatuse alla käivad IT teenused, konfiguratsioonielemendid, protsessid, dokumentatsioon jne.
  18. 32. Teenuseosutajast ja IT teenustest aru saamine äri vaatekohast lähtudes ja äripoolest aru saamine teenuseosutaja vaatekohast lähtudes.
  19. 33. Keskkond, kus koostatakse rakendused, IT teenused ja teised koosted enne, kui nad viiakse test- või tootmiskeskkonda.
  20. 35. Protsess, mis juhib kõigi muudatuste tervet elutsüklit. Muudatusehalduse esmane eesmärk on võimaldada läbi viia kasulikke muudatusi minimiseerides sealjuures võimalikke IT teenuste katkestusi.
  21. 36. Tegevus, mis seisneb raha kulutamise ennustamises ja kontrollimises. Koosneb perioodilisest läbirääkimiste tsüklist (tavaliselt iga-aastaste) eelarvete kokkupanekuks, igapäevasest jälgimisest ning jooksva eelarve korrigeerimisest.
  22. 38. Intsidendi, probleemi, muudatuse jne viimine suletud staatusesse.
  23. 42. Äriüksus või projekt, mille kulusid arvestatakse eraldi. Kuluüksus ei võta oma teenuste eest tasu. IT teenuseosutaja võib olla nii kuluüksus kui tulemusüksus.