Across
- 2. aine esinemisvorm, mille määrab ära aineosakeste paiknemine ja nendevahelised vastastiktoimed
- 5. mõõtmine, mille korral tulemus arvutatakse otseselt mõõdetud suuruste kaudu
- 6. uuritava nähtuse esilekutsumine meile sobivas keskkonnas
- 9. keha kiirus kindlal ajahetkel
- 11. füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha võimet teha tööd
- 12. kindla prootonite arvuga aatomite liik
- 13. aine, mis koosneb kahe või enama keemilise elemendi aatomitest
- 14. aatomi mass aatommassiühikutes
- 16. aine, mis koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest
- 18. seaduspärasus, mis ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid kandub ühelt kehalt teisele või muutub ühest liigist teise
- 19. teaduslik oletus, mis põhineb varasematel teadmistel
- 21. ülekirjutus, mis näitab, millistest keemilistest elementidest aine koosneb ja milline on nende elementide aatomite arvu suhe või aatomite arv
- 25. negatiivse laenguga osake, mis liigub aatomis ümber aatomituuma elektronkattes
- 26. kahe kriipsu vahe skaalal
- 28. üliväike aineosake
- 29. mis tahes objekt, millel on mõõtmed ja mass
- 30. aine muutumune vedelast gaasiliseks
- 31. keha liikumisest tingitud energia
- 33. liide, mida kasutatakse, et lihtsustada mõõtühikute kirjapanemist kümnendsüsteemis
- 35. nähtus, mille käigus uusi aineid ei teki, muutuda võib aine olek, kuju või ruumala
- 37. füüsikaline suurus, mis näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus
- 38. aine omadus kanda edasi elektrivoolu
- 39. joondiagramm, mis kirjeldab kahe muutuja omavahelist sõltuvust
- 40. ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest
- 41. füüsiklaine suurus, mis näitab, kui suure jõuga mõjutab keha aluspinda või riputusvahendit
Down
- 1. keha omadus, mida saab arvudega väljendada
- 3. keha massi mõõtmine
- 4. nähtus, mis toimub elusolendites ja põhineb keemilistel reaktsioonidel
- 7. füüsikaline suurus, mis näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ajaühikus
- 8. omadus, mida saab kirjeldada või mõõta ilma, et aine muutuks teiseks aineks
- 10. ühe- või kahetäheline lühend elemendi ladinakeelsest nimetuses
- 15. mõõteriist, millega saab otseselt mõõta vedelike tihedust
- 17. number, mis näitab keemilise elemendi järjenumbrit perioodilisustabelis ja on võrdne prootonite arvuga aatomis
- 20. üleskirjutus, mis näitab reaktsiooni lähteaineid ja saadusi
- 22. aine või materjal, mis ei juhi elektrit
- 23. aine muutumine gaasilisest vedelaks
- 24. temperatuur, mille juures aine keeb ning millest madalamal kondenseerub
- 27. aine aurustumine ehk muutumine vedelast gaasiliseks kogu vedeliku ruumala ulatuses
- 32. protsess, mille käigus ained muunduvad, tekivad uued ained
- 34. aine muutumine gaasilisest tahkeks ilma vahepealse vedela olekuta
- 36. aine väikseim osake, mis määrab aine omadused