Füüsika 3.1-3.7

2. Keha kiirus, mille asukoht muutub ühe meetri võrra ühe sekundi jooksul.
3. Füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga.
4. Liikumisolekut kirjeldav füüsikaline suurus, mille alusel saab erinevaid liikumisi võrrelda.
7. Homne päev ehk...
10. Keha, väli või loodusnähtus
12. Loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks.
15. Looduse põhivormi jagatavuse piir, vähim teadaolev portsjon välja.
18. Vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel.
19. Kaks ainelist objekti ei saa täpselt samal viisil täita ühte ja sedasama ruumiosa. Mistahes aineline objekt tõrjub teist ainelist objekti.
21. Elektronid täidavad ruumi ilma eelissuunata, sfäärilise kujuga „pilvena"
24. Makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks on Newtoni sõnastatud mehaanika seadused, nimetatakse
25. Kõik loodusobjektid tahavad oma energiat ära anda.

1. Mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas
5. Kuitahes palju väljalisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita.
6. Sündmus, mida pole võimalik kindlalt ennustada
8. Vaatleja kujutlus, mis tekitatakse kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte mõõdet.
9. Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad
11. Tõestamist mittevajav alusväide matemaatikas
13. Mitteainelised objektid
14. Keha mudel, mille korral keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti.
16. Eilne päev ehk...
17. Kui ühe sündmuse ehk põhjuse toimumine toob teatava vältimatusega kaasa teise sündmuse, seda kutsutakse ...
20. Vektori pikkus on vektori ...
22. Elektronid võivad aatomis perioodiliselt liikuda sümmeetriliselt mingi ruumisuuna suhtes
23. Tänane päev ehk ...