Across
- 1. on keha omadus, mis seisneb keha asukoha, asendi või kuju muutumises mingi teise keha ehk taustkeha suhtes.
- 5. Füüsika haru, mis põhineb Newtoni mehaanika seadustel. Klassikalises füüsikas on kiirused suhtelised ning aeg ja ruum on absoluutsed, mis tähendab, et need on kõigi vaatlejate jaoks samad ja sõltumatud liikumisest.
- 7. suurus, mida iseloomustab vaid arvuline väärtus ja mõõtühik, kuid millel puudub suund. Näiteks aeg, pikkus, mass, energia.
- 8. Põhjuslikkus, kus võimalike tagajärgede arv ei ole määratav ja tulemused ei ole korduvad. Näide: mullide tekkimine vees, kus täpset kuju või liikumist ei saa ette ennustada.
- 9. Füüsika üldprintsiip, mille kohaselt valguse kiirus on alati konstantne ja sõltumatu valgusallika või vaatleja liikumisest. See tähendab, et valguse kiirust ei saa mõjutada vaataja ega valgusallika liikumine, erinevalt näiteks autode kiiruste liitumisest.
- 12. see tähendab – sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna.
- 16. rahvusvahele mõõtühikute süsteemi pikkuse põhiühik
- 17. Põhjuslikkus, kus tagajärg on vale seose tõttu põhjustatud mitte põhjusest, vaid mingist teistsugusest, sageli märkamatust sündmusest. Näide: astroloogiliste seoste oletatav mõju inimese iseloomule.
- 19. Põhjuslikkus, mille korral on sündmuste tulemus tõenäosuslik. Igal sündmusel on mitu võimalikku tagajärge, kuid nende esinemise tõenäosusi saab hinnata. Näide: täringuviske tulemus.
- 21. suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust
- 22. füüsikaline mudel, mille abil kirjeldatakse kehade paiknemist ja asukohta. Ruum on geomeetria põhimõiste, mida saab kirjeldada pikkusmõõtude kaudu. Igapäevaselt tajutakse ruumi kolmemõõtmelisena (pikkus, laius, kõrgus).
Down
- 1. füüsikaline nähtus, kus keha muudab oma asukohta ruumis aja jooksul võrreldes teiste kehadega
- 2. Põhjuslikkus, mis tuleneb inimese vaba tahte ja otsuste ilmingutest, mis ei mahtu muude põhjuslikkuse liikide alla.
- 3. Väljad võivad eksisteerida samas ruumis, ilma et nad üksteist segaksid. Väljade mõjud liituvad, sõltumata nende arvust.
- 4. materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind
- 6. Põhjuslikkus, kus sündmus põhjustab ainult ühe kindla tagajärje, mis on ettemääratud ja millele ei ole alternatiivseid tulemusi. Näide: füüsika mudelid, nagu rongi liikumine kindla kiirusena.
- 9. sündmuste toimumishetkede järjestus ajateljel ning kahe sündmuse vahele jäävate ajavahemike pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused. Nii määratletud aega nimetatakse
- 10. füüsikaline suurus mis väljendab kahe punkti vahelist kaugust või keha ulatust ruumis
- 11. füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat ja määrab, kui soe või külm on keha või keskkond.
- 13. kiirus: Füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti levib valgus vaakumis. Selle väärtus on ligikaudu 299 792 458 meetrit sekundis (ligikaudu 300 000 km/s)
- 14. füüsikaline suurus, mis iseloomustab sündmuste kestust ja järjestust ning mõõdab nende toimumise järjekorda minevikust tulevikku.
- 15. keha mudel, kus kogu keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti. See lihtsustab keha liikumise või vastastikmõjude kirjeldamist, jättes välja kuju ja mõõtmed.
- 18. Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku
- 20. Me kohtame füüsikas palju ka selliseid suurusi, mida iseloomustab lisaks arvulisele väärtusele