Füüsika

2. Võime teha tööd; füüsikaline suurus, mida mõõdetakse džaulides (J).
4. Seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks.
6. Seade, mis kasutab induktsiooni elektrivoo genereerimiseks.
8. Elektrilaengu mõõtühik.
12. Teadlane, kes avastas induktsiooni seaduse.
14. Seade või süsteem, mis genereerib elektrivoolu (nt patarei).
16. Potentsiaalide vahe kahe punkti vahel; mõõdetakse voldites (V).
17. Eksperimentaalne uurimus füüsikaliste seaduste tõestamiseks või uurimiseks.
18. Materjal, mis ei juhi elektrit hästi (nt plast).
19. Jõud, mis tõukab laetud kehi üksteisest eemale.
23. Magnet, mille magnetväli on pidev ja ei muutu.
24. Takistus voolu liikumisele juhtmes; mõõdetakse oomides (Ω).
25. Seade, mis genereerib röntgenkiirgust elektrone kiirendades.
28. Seade, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks.
30. Protsess, mille käigus materjal muutub magnetiliseks.

1. energia - Energia, mis on seotud keha liikumisega.
3. Visuaalne esitus füüsikalistest nähtustest või seadmetest.
5. Protsess, mille käigus genereeritakse elektrivool magnetvälja muutumise tõttu.
7. Elektrivoolu tugevus, mõõdetuna amprites (A).
9. Magnet, mille magnetväli tekib voolu kaudu juhtmes.
10. Jõud, mis toimib laetud osakeste vahel magnetväljas.
11. Teadus ja tehnoloogia, mis tegeleb elektriliste seadmete ja süsteemide loomisega.
13. Suletud rada, mille kaudu voolab elektrivool.
15. Materjali võime juhtida elektrivoolu; vastand isolaatorile.
20. Graafiline esitus elektriskeemist või seadme tööpõhimõttest.
21. Füüsikaline suurus, mis määrab keha elektromagnetilise vastastikmõju.
22. Seade, mis salvestab elektrienergiat elektrivälja kujul.
26. Jõud, mis tõmbab laetud kehi üksteise poole.
27. Ruumi piirkond, kus magnetilised jõud mõjuvad.
29. Elektrilaengute ja nende vastastikmõjude uurimine staatilistes tingimustes.