Across
- 6. Sündmuste toimumishetkede järjestus ajateljel ning kahe sündmuse vahele jäävate ajavahemike pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused. Nii määratletud aega nimetatakse ... ajaks.
- 7. Kehad ei ole mitte alati üksteise suhtes ... - nad liiguvad.
- 9. Kehi võib iseloomustada korraga mitu
- 11. Tavaelus me võrdleme ühe keha liikumist mingi etalonkeha sees toimuva liikumisega. Seda erilist keha me nimetame
- 13. See kirjeldab keha liikumisolekut.
- 14. Me kohtame füüsikas palju ka selliseid suurusi, mida iseloomustab lisaks arvulisele väärtusele
- 16. Keha võimet vastu panna liikumisoleku muutumist kirjendab...
- 18. ... suurus on füüsikaline suurus, millel on lisaks arvväärtusele olemas ka ruumiline suund.
- 19. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha
- 21. Füüsika üldmudel ja aineline objekt on...
- 23. Nüüd nendime, et mistahes liikumise uurimiseks peab vaatlejal olema
- 26. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse
Down
- 1. Vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet.
- 2. Me usume, et kõik füüsikalised objektid on olemas...
- 3. Kirjeldavad mingite loodusobjektide ühte kindlat omadust.
- 4. Kirjeldab keha liikumisoleku muutumist.
- 5. Mitteainelised objektid.
- 8. Keha mudel, mille korral keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti.
- 10. Kehad on...
- 12. Kolmemõõtmeline ruum võib sisaldada vähemamõõtmelisi
- 15. Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused.
- 17. Liikumine on alati
- 20. Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks saab kasutada ruumi
- 22. Vektori pikkust nimetatakse vektori
- 24. Kehad ei ole mitte alati üksteise suhtes paigal – nad...
- 25. Pikkuse üldlevinud mõõtühik on...